Autor: Merlin Mägi • 20. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Töökogemust hinnatakse aga tööturul väga kõrgelt, kuna just kogenud programmeerija või arendaja on see, kes oma teadmised noorele spetsialistile edasi annab ja värske IT-põlvkonna tööturul välja koolitab," lisab IT sektori personaliotsingutega igapäevaselt tegelev Käsper.

Käsperi sõnul ei ole IT-sektor töökogemuse jahtimisel teistest valdkondades erand ning tööandjad kurdavad enim just alates kolmeaastase töökogemusega IT-spetsialisti leidmise üle. Noort, tehnilise toe spetsialisti on tööturult täna veel võimalik lihtsalt leida, kuna tegemist on ikkagi atraktiivse valdkonnaga, mida noored meelsasti õppima asuvad.

Probleem kerkib Käsperi hinnangul just kogenud, oma ala spetsialisti leidmisega, kelle otsingud nõuavad väga tugevat värbamiskogemust ning kontaktide baasi. "Just kogenud arendaja on Eesti tööturul muutunud haruldaseks liigiks, kes võib oma nõudmised tõsta vägagi kõrgele ning küsida uuringute keskmistega võrreldes utoopilisi palganumbreid, millega tööandjad reaalselt ka nõustuvad, sest teisiti jääb ettevõtte areng lihtsalt seisma," lisab Käsper. "Pealegi peab tööandja suutma hoida tasakaalu kogemustega programmeerijate ning ambitsioonikate, kuid veel väheste oskustega spetsialistide seas."

Välistööjõu IT-sektorisse kaasamine põhjus ei peitu Käsperi hinnangul kindlasti ainult eestlaste kõrgemates nõudmistes, kuna kogenud IT-spetsialist oma kõrgete nõudmiste tõttu tööta ei jää. "Pigem tekib siinkohal küsimus, et mitu korda ühte ja sama spetsialisti on võimalik aasta jooksul üle meelitada?" esitab Käsper küsimuse.