• 25.06.15, 10:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mis kasu saavad inimesed Big Datast?

Tehnoloogiaseadmed, mida iga päev kasutame, lihtsustavad ja kiirendavad oluliselt ülesannete täitmist, kuid jätavad endast maha ka elektroonilise jalajälje.
Neid andmeid saavad globaalsed äriettevõtted ja valitsused koguda, töödelda, analüüsida ja kasutada omal äranägemisel.
Mida siis täpselt kogutakse ja kes neid kogub? Fakt on, et iga kord, kui me maksame pangakaardiga või kasutame ühistranspordis kiipkaarti, tekib hulgaliselt andmepunkte, mida ametivõimud ja ettevõtted saavad koguda, töödelda ja oma huvides kasutada.
Kui see tundub hirmutav, siis nii see ongi. Veelgi olulisem on, et see on kasvav trend ja iga päev kogutakse veelgi rohkem infot, ütles Steven Gray, London University College’i professor andmemassiivide analüüsi alal.
“Me kasutame iga päev üha rohkem tehnoloogiat ja muutume sellest üha rohkem sõltuvaks. Me toodame oma tegevusega pidevalt juurde andmeid, mida saab koguda ja töödelda.”
Mida saame vastu?
Kuid kas inimesed saavad oma andmete eest ka midagi vastu? Vastus on jah, ütleb Gray. “Kasutajad on nõus loovutama oma isiklikke andmeid, kui nad saavad selle vastu midagi praktilist ja väärtuslikku,” kinnitab Gray.
Ta toob näiteks Google Now virtuaalse sekretärirakenduse. Rakendus saab lugeda teie kalendrit, määrata asukohta, lisada sellele värske liiklusinfo ja soovitada, mis ajal te peaksite kodust lahkuma, et jõuda õigeks ajaks koosolekule.
Kuid alates Snowdeni paljastustest USA valitsuse jälgimisprogrammi kohta on kasvanud mure selle kohta, kui palju andmeid kogutakse ja kuidas neid kasutatakse.
Kahtlused, et neid ülisuuri andmemahtusid kasutatakse meie vastu, said kinnitust pärast seda, kui USA rahvusliku julgeolekuagentuuri NSA endine kaastöötaja Edward Snowden paljastas, et USA valitsus jälgib ameeriklaste telefonivestlusi ja e-maili suhtlust.
Global Research Business Network leidis uuringus, et peaaegu kolmandik Suurbritannia ja USA kodanikke ei usalda oma riigi valitsust isikuandmete töötlemises. Vähemalt 40% ütlevad, et nad on väga mures, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse.
Muretseme liiga palju
Gray on nõus, et andmeid saab koguda ja kasutada valedel eesmärkidel, kuid kinnitab, et paljud mured on ületähtsustatud.
“Inimesed kujutavad ette, et kusagil arvutikeskuses istub keegi, kes näeb kõiki teie isikuandmeid. Tegelikult on kogu andmetöötlus automatiseeritud. Oluline on, et ettevõtted oleksid läbipaistvad selles, kuidas nad teie isikuandmeid kasutavad,” ütleb Gray.
Suurbritannias asuva andmekaitseorganisatsiooni Big Brother Watch juht Emma Carr nõustub, kuid ütleb, et suurte andmemassiivide kogumise reguleerimine on äärmiselt keeruline.
Kuna reguleerimise karmistamine on raske, siis peaksid tarbijad oma eraelu kaitse eest ise paremini hoolitsema. “Inimesed peaksid teadvustama, et isikuandmetest on saanud 21. sajandi kõige väärtuslikum vara ja me loovutame neid liiga kergekäeliselt. Tarbijad peavad muutuma palju teadlikumaks sellest, kuidas isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse ning kaitsma endid ja oma infot,” lisab Carr.
Allikas: SKFI äri- ja tehnoloogiaajakiri Evolution.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele