18. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Uuring näitab Eestis sõnumite saatmisel viimase kolme aasta jooksul hoopis tagasihoidlikku kasvu,“ tõi Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu välja Eesti eristuvuse.

Eesti elanikel on uuringu järgi veel teinegi eristuvus ülejäänud riikidest. „Kuigi Eestis on sõnumite saatmine tasapisi kasvanud, siis üldarvudes oleme SMS-de saatmisel ikkagi kõige viimasel kohal,“ märkis Andrus Hiiepuu.

Uuringu kohaselt on kõige aktiivsemad sõnumite saatjad leedukad, kes saatsid aastal 2014 ühes kalendrikuus üle 200 SMS-i inimese kohta. Teisel kohal olevad taanlased saatsid inimese kohta ligi 125 SMS-i ja kolmandal kohal olevad rootslased ligi 110 SMS-i ühes kalendrikuus. Eestlased panid 2014. aastal SMS-e ühes kuus teele kõigest 30. Tagasihoidlikud sõnumisaatjad on ka islandlased ja soomlased, kes edastasid ühes kuus inimese kohta ligi 50 sõnumit.

Andrus Hiiepuu sõnas, et Skandinaavias ja teistes Balti riikides on langus SMS-ide saatmisel tõenäoliselt tulenenud peamiselt erinevate sõnumside teenuste suurenenud kasutamisest.

Uuringu statistilised andmed pärinevad järgmistelt riiklikelt regulaatoritelt: Eesti (Eesti Konkurentsiamet), Soome (Finnish Communications Regulatory Authority; Viestintävirasto), Leedu (Communications Regulatory Authority of the Republic of Lithuania; RRT), Taani (Danish Business Authority), Island (Post and Telecom Administration in Iceland), Norra (Nasjonal kommunikasjonsmyndighet Nkom), PTS, Public Utilities Comission.    

Statistika sõnumite saatmise kohta koondasid riiklikud regulaatorid kokku ajavahemikus  2007-2014.