Ajal, mil näiteks Londoni ja Pariisi taksojuhid pole erilised jagamismajanduse fännid, kavatseb väike Eesti seadustada Uberi ja Taxify tegevuse, kirjutab Forbes.
Vaid mõni kuu tagasi korraldasid Pariisi taksojuhid proteste Uberi vastu, samas otsib väike 1,3 miljoni elanikuga Eesti võimalusi taksoäppide legaliseerimiseks. Jagamismajandus saab Eestis toetust kõrgeimal tasemel ehk peaminister Taavi Rõivas toetab selle valdkonna reguleerimist, rõhutas Forbes.
Peaminister on öelnud, et selleks, et ajaga kaasas käia, tuleb luua õiguslik lahendus Uberi ja Taxify sõidujagamise teenuste lubamiseks, sest klient võidab sellest.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic ASi poolt läbi viidud uuringust selgub, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot.
Uberi lobitööl on mõru maitse juures, aga kui suures plaanis jääb aegunud seadusandlus uutele ärimudelitele jalgu, siis on Eesti riigil võimalus teha kiire ja õiglase lahendusega maailmas ajalugu, arvab Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.
Kokkuleppevedusid vahendav Uber vähendas 1. juulist teenuste hindu. Keskmine sõidu maksumus väheneb seeläbi 25%. Hinnalangetusega saab Uberist linna odavaimat autotransport, millega soovitakse seeläbi vähendada autostumist Tallinnas.
Grupp Riigikogu liikmeid arutas Eesti Jagamismajanduse Liidu esindajatega ühistranspordiseaduse muudatusi, millega soovitakse seadustada kokkuleppevedusid ja sõidujagamist ning täpsustada jagamismajanduse põhimõtteid.
Koosoleku pidamine tähendab rohkemat kui lihtsalt arutelu – see hõlmab päevakorra koostamist, hääletusi, otsuste dokumenteerimist ja protokollide koostamist, kusjuures aina sagedamini toimuvad nõupidamised üle veebi. Eesti tarkvaraarendaja Ektaco on loonud lahenduse, mis viib koosolekute korraldamise uuele tasemele, olgu selleks aastakoosolek, avaliku sektori istung või aktsionäride üldkogu.