Euroopa Kohtu hiljutisele lahendile tuginedes võib internetis lingi jagamine kaasa tuua autoriõiguste rikkumise. Varasem kohtupraktika lubas viidata veebilehtedele, kui neis sisalduvad autoriõigustega kaitstud teosed olid juba internetis kättesaadavad. Nüüd aga tuleks hüperlinkijal esmalt veenduda, kas need teosed on viidataval veebisaidil ikka seaduslikult või mitte.
Advokaadibüroo GLIMSTEDT intellektuaalse omandi teemadele spetsialiseerunud advokaat Pirjo Jha soovitab kõikidel hüperlinkijatel olla väga teadlikud, millistele veebilehtedele ja sisule nad viitavad. „Hiljutine kohtulahend loob selgemad juhised ka Eesti õiguspraktikale. Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtjad, kes soovivad just ärilistel eesmärkidel viidata veebilehtedele, kus on jagatud teoseid, mis võivad olla autoriõigusega kaitstud“.
Hüperlinkimine ärilisel eesmärgil
Kui ettevõtja jagab linki ärilistel eesmärkidel, siis tuleb kontrollida, kas viidataval veebilehel oleva teose avaldamiseks on saadud autori nõusolek. Selleks tasuks ühendust võtta viidatava veebilehe haldajaga ja ebapiisava vastuse korral autori endaga. Juhul, kui kontrollkohustust ei täideta ning hüperlink viitab ebaseaduslikult avaldatud teosele, siis loetakse ka lingi jagaja autoriõiguste rikkujaks.
Hüperlinkimine mitteärilisel eesmärgil
Kui isik jagab linki vaid erahuvidest, nt oma blogikeskkonnas, ja sellega ei kaasne rahalist kasu, siis on see lubatud. Autoriõigusi rikutakse juhtudel, kui hüperlink võimaldab ligipääsu teosele, mis senini oli kättesaadav vaid piiratud isikutele (nt kaitstud sisu on kättesaadav vaid ajakirja registreeritud kasutajatele) või isik on teadlik viidataval veebilehel oleva teose ebaseaduslikust üleslaadimisest. Soovituslik on veenduda viidatava veebislehe sisu seaduslikkuses.
Euroopa Kohtu 8. septembri 2016 otsus käsitles ajakirjade väljaandja Sanoma Media Netherlands BV poolt tellitud ja internetis ebaseaduslikult üleslaetud fotofailidele hüperlinkimist, mida tegi korduvalt uudisteväljaanne GS Media BV. Kohtulahendiga saab lähemalt tutvuda
siin.
Seotud lood
Maailma ühes tuntumas ja edukamas firmas Google´is kehtivad üllatavad tööreeglid, näiteks võimu andmine massidele ja ebaõiglaselt palga maksmine.
Riigi otsus arendada välja avaliku sektori kasutamiseks mõeldud riigipilv on järjekordne näide sellest, kuidas sünnib Eestis nii Balti- kui Põhjamaade piirkonna vaates unikaalne lahendus. Riigi IT taristule tervikuna tähendab see aga senisest turvalisemat ja efektiivsemat haldamist, kirjutab Telia Eesti juhatuse liige Tarmo Kärsna.
TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut on avanud ingliskeelsele e-kursuse „E-valimiste levik ja mõju“, mis toimub 17. oktoobrist 11. detsembrini 2016. Arvestades e-riigi ja e-valitsemise edasist kasvu on kursus abiks e-riigi arhitektuuri mõistmisel ja ühe keskse e-teenuse arengu- ja kasutusmustrite tundmaõppimisel, mis muutub järjest olulisemaks oskuseks tööturul.
Brittide huvi e-residentsuse vastu pärast referendumit kasvas hüppeliselt ja riikide arvestuses on Suurbritannia tõusnud kuuendaks. Uutest e-residentidest isegi olulisemaks võib pidada Brexiti mõju e-residentsuse sõnumile, leiab majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Arvutite ja nende lisaseadmete müügi, hoolduse ja garantiiremondiga tegelev Datagate OÜ läbis hiljuti järjekordse ISO sertifitseerimise, mis on juhatuse liikme ja finantsdirektori Natalia Ivanova sõnul andnud aastate jooksul palju juurde nii ettevõtte igapäevatööle kui ka suhtlusele partnerite, klientide ja töötajatega.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele