Nippe, kuidas ära tunda petturlikke veebipoode

Möödunud kuudel on tarbijakaitseameti piiriüleste kaebustega tegeleva osakonna Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse lauale jõudnud mitmeid pöördumisi seoses e-kaubandusega, kus tarbijad on mures saamata jäänud kauba, valede kaubaartiklite või tarbija arvates võltsitud toodetega.

Näiteks tellis tarbija e-poest jalatsid eeldades, et toode saadetakse talle Suurbritanniast. Saadetis saabus hoopis Hiinast ja sisaldas valesid jalatseid, mis tarbija sõnud on suure tõenäosusega võltsitud tooted. Kauplejaga ühendust saada ei õnnestu, sest vormipõhisele pöördumisele kaupleja ei vasta. Teistel juhul näiteks tellis tarbija e-poest käekoti, mille saamisel soovis ta kasutada oma 14-päevast taganemisõigust. Kaupleja aga ei ole sellega nõus, sest on väitnud üldtingimustes, et tooteid saab tagasi saata vaid siis, kui suurus on vale, tarbija on saanud valet tooted või toode on defekte.

Märkimisväärne hulk selliseid pöördumisi puudutab toodete tellimist Euroopa Liidu liikmesriigi (peamiselt Hollandi või Suurbritannia) domeeniga veebilehekülgedelt, kuid mille puhul ei ole teada kaupleja asukohamaad ega muidu kontaktandmeid. Tavaliselt on sellised veebileheküljed majutatud väljapool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse ning makse suunatud kas Hiinasse või Hongkongi. Veebilehekülg on aga inglise keeles, hinnad on kuvatud eurodes või naelsterlingites. Seejuures tekitatakse tarbijale mulje, et tegemist on Euroopa Liidu kauplejaga.

Kontrolli URL-i ehk e-poe veebiaadressi. Kui Sulle jääb silma kaup sellistel veebilehekülgedel, kust saab väidetavalt soetada bränditooteid, kuid veebiaadress sisaldab selliseid sõna nagu „online“ „stock“ „supreme“ „cheap“ jms peaks enne ostu sooritamist kaaluma, kas toote soetamine selliselt veebilehelt on siiski vajalik (näited veebilehtedest:  stockmichaelkors,  onlinemichaelkors; nikesuperdiscounts jne). Tuntud brändide veebikaupluste aadressid on reeglina lihtsad ning kaubamärgile viitavad, mitte lihtsa aadressiga brändi nime sisaldava aadressiga.

Hinda veebilehekülje disaini. Ausa kaupleja veebikauplus on viisakas. Ka mitteprofessionaalse silmaga on tihti aru saada, et tegemist on kopeeritud logodega. Keeleoskajal on võimalik hinnata ka grammatilist keelekasutust.

Kontrolli veebikaupluse üldtingimusi. Üldtingimustega (Terms & Conditions) on tüütu tutvuda, sest need on tihti väikeses kirjas ja teksti on väga palju. Enne ostu sooritamist püüa hoomata tähtsamat ning veendu milline on toodete saatmise, tagastamise ja pretensiooni esitamise õiguse (Shipping and Return Policy). Paljude petturlike veebilehekülgede tagastuspoliitika on ebaselge või hoopistükkis olematu. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib interneti, telefoni ning posti teel sõlmitud müügilepingute suhtes 14-päevane taganemisõigus. See tähendab, et tarbija võib ostetud kauba tagastada mis tahes põhjusel, kui ta ümber mõtleb 14 päeva jooksul. Lepingust taganemise tähtaeg hakkab jooksma hetkest, mil tarbija saab kauba kätte, mitte lepingu sõlmimise hetkest.

Veendu, et kaupleja on avaldanud oma kontaktandmed. Loomulikult ei soovi petturlikud veebileheküljed, et nendega kontakteerutakse. Seetõttu on tihti sellistel lehekülgedel kontaktandmete (telefon, e-posti aadress, juriidiline nimi ja aadress) puudu. Tavaliselt on võimalik kauplejaga ühendust võtta kontaktvormi alusel, kuid sellisel juhul ei jää tarbijale kontakteerumisest ning pöördumise sisust koopiat. Mõnel juhul on veebikaupluse e-posti aadressid hotmail või gmail liigendiga. Selline kontaktinfo peaks tarbijaid kindlasti ettevaatlusele kutsuma.

Toote hind on liiga hea (et olla tõsi). Kallimate brändide tooted on kallimad ning seda ka suurema allahindluse puhul. Kui toode, mis maksab tavaliselt näiteks 500 eurot, on müügis 50 euroga, tasub olla ettevaatlik.

Küsi kauplejalt koodi saadetise jälgimiseks. Enne ostu sooritamist kontrolli URL aadressi veebileheküljel http://whois.domaintools.com/, et näha kuhu ja millal on veebilehekülg registreeritud. Värskelt loodud veebilehekülgede puhul tuleks olla ettevaatlik ning uurida rohkem tausta vältimaks olukorda, mil veebilehekülg on loodudki ainult tarbijatel tellimuste eest raha kätte saamiseks oma kohustusi täitmata.

Kontrolli makseviisi. Kui Sul palutakse raha müüjale üle kanda Western Unioni kaudu, on see märk sellest, et tehingu teiseks osapooleks on eraisik! Kui oled kauba eest maksnud krediitkaardiga ja kaup ei ole jõudnud Sinuni, tasub võtta oma pangaga, kes saab algatada Charge back protseduuri. See on ainus võimalus Euroopa Liidust väljas asuvalt petturlikult kauplejalt oma raha tagasi saamiseks. Just nii on väga paljud samasuguses olukorras tarbijaid oma raha tagasi saanud.

Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus (ECC-Network) saab abistada tarbijaid, kes soetavad kaupu või teenuseid teistelt Euroopa Liidu kauplejatelt. Kaebuste puhul, kus kauplejaks on kolmandate riikide kaupleja või kui tegemist on pettusega, nõustamiskeskus kahjuks sekkuda ei saa.

 

Autor: Heldin Malmet, tarbijakaitseameti EL tarbija nõustamiskeskuse jurist