Äsja avalikustatud 42 000 tööandjat hõlmanud Manpower Grupi uuringu kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel ning koguni 40% tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust.
Võrreldes mulluse uuringuga on jätkuvalt kõige suurem puudus oskustöölistest, näiteks elektrikutest, keevitajatest ja ehitajatest, aga eelmise aastaga võrreldes on tööjõunappuse edetabelis tõusnud üheksandalt kohalt teisele IT valdkond. Selles sektoris on tõsine puudus nii spetsialistidest kui juhtidest. Defitsiidi edetabelis järgnevad oskustöölistele ja IT-ekspertidele müügiesindajad, insenerid ja tehnikud.
24% tööandjatest kurdavad, et tööle kandideerijaid pole üldse või on neid liiga vähe, 19% ütlevad, et kandideerijatel napib oskusi ja kogemusi ning 14% tõdevad, et potentsiaalsed töötajad küsivad rohkem palka kui neil pakkuda oleks.
“Kui vaadata Eestit ja neid riike, kus eestlased tööl käivad, on pilt küll sarnane, aga mitte päris sama,” kommenteerib uuringutulemusi Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. “Näiteks võiks Põhjamaades ja Baltikumis tööjõupuuduse edetabelisse paigutada ka meditsiinitöötajad ning restoranide ja hotellide teenindava personali.”
Kaldra sõnul on uuringutulemused noortele vihjeks, mida tasub õppida, aga teisalt tööandjatele indikaatoriks, et tööturg on pöördumatult muutunud. “Inimesed ei oota juba ammu järjekorras tööandjate ukse taga. Väärt spetsialistide palkamisele peab lähenema paindlikult ning pakkuma nii väljaõpet kui kindlasti ka konkurentisvõimelist motivatsioonipaketti,” tõdeb Kaldra.
Uuringu kohaselt püüavad tööandjad probleemile lahendusi leida mitmel moel, näiteks 53% on hakanud ise tööjõudu välja koolitama, 26% on valmis maksma kõrgemat palka ning 19% mõtlevad paindlikumatele töövormidele.
Maailmas kõige teravamalt professionaalse tööjõuga kimpus olevad riigid on Jaapan, Taiwan ja Rumeenia, meie lähiriikidest on see enim mureks Poola, Soome ja Rootsi tööandjatele.
Tööjõudefitsiidi TOP10:
1) Oskustöölised: elektrikud, puusepad, keevitajad, müürsepad, santehnikud jne
2) IT-spetsialistid: arendajad, programmeerijad, administraatorid, juhid3) Müügiesindajad4) Ehitus-, mehaanika- ja elektriinsenerid5) Tootmis- ja hooldustehnikud6) Auto- ja bussijuhid (sh kullerid ja raskeveokite juhid)7) Raamatupidajad, finantsjuhid, finantsanalüütikud8) Tippjuhid9) Tootmisoperaatorid10) Tugiteenistujad: sekretärid, assistendid, administraatorid '
Ott Pärna räägib 25. oktooobril toimuval IKT Aastakonverentsil"..
teemal "Kuidas läheb IKT sektoril? Töö ja oskused 2025
Tutvu programmiga lähemalt jakasuta viimast võimalust registreeruda
SIIN
Seotud lood
Eesti keeleteadlaste ja Elisa ühise koostöö tulemusel täienes Elisa Raamat uue innovaatilise teenusega - kui pole mahti e-raamatut ise lugeda, võib seda kuulata. Teksti loeb ette Eesti keeleteadlaste poolt loodud kõnesüntesaator ehk Iselugeja.
Ettevõtted ei ole arendustegevusi planeerides juhindumas pelgalt teadusest ja tehnoloogiast ega klientide vajadustest, vaid sellest, mida regulaator tahab, selgitas IKT Aastakonverentsil esinev IT visonäär Linnar Viik asjaolu, mille peale juht peab mõtlema, kui ta peab plaani lähimaks kolmeks kuni viieks aastaks ning tahab, et IT investeeringud oleksid tasuvad ja strateegiliselt mõjukad.
Eesti IT-sektoril on suur potentsiaal aidata riigi majandusel kasvada, kuid selleks tuleb tegeleda murekohtadega, millega silmitsi seistakse, leiavad kolm valdkonna spetsialisti.
Eestis võiks käivitada üleriigilise IKT-konkursi „Aasta IKT-tegu“, paneb ette F9 Distribution Balticu juhataja Anti Kuiv.
PostgreSQL on maailma populaarseim vabavaraline andmebaasimootor, mis on tuntud oma lihtsuse, hea dokumentatsiooni, töökindluse ja mitmekülgsuse poolest.