Ennuse sõnul pole viie aasta pärast väiksema arvu maksumaksjatega sama kuluka riigiaparaadi ülevalpidamine realistlik. “Riigi liiga suur administratiivsüsteem ja erasektori tööjõupuudus on meie ühiskonna lähiaastate üks suuremaid probleeme. Konkurentsivõime tagamiseks tuleb riigil oma olulisi valdkondi automatiseerida,” ütles Ennus.
“Mõistlik oleks võtta vastu strateegiline otsus, et näiteks järgneva viie aasta jooksul automatiseeritakse riigiaparaati nii, et iga aastal on võimalik viis protsenti protsesse viia üle täisautomaatsele toimimisele,” rääkis Ennus. “Selline otsus ei oleks midagi üleloomulikku, erasektoris on äriprotsesside automatiseerimine ja innovatsioon toimunud samas või kiiremaski tempos.”
“Nii vabaneb hulk ametnikke, kes saaks siirduda erasektorisse, kus tööjõupuudus on üks suurimatest pudelikaeltest ekspordi ja tootmismahtude suurendamisel,” lisas Ennus.
Helmese arendusjuhi sõnul peaks tulevased infosüsteemide riigihanked viima läbi senisest teistsugusel põhimõttel. “Praeguse asutuse- ja projektipõhise süsteemi peaks asendama ministeeriumiteülese planeerimisega ja protsesside kardinaalse transformeerimisega,” lisas Ennus. „Kõige suurem efekt tuleb protsesside ja teenuste innovatsioonist, tänaste äriprotsesside n-ö elektrifitseerimine erilist võitu ei anna.“
“Vaja ei ole keskseid mega-ametkondi, vaid keskseid innovaatilisi infosüsteeme,” lisas ta.
Mida teha riigiaparaadi efektiivsuse tõstmiseks
Planeerida riigihankeid mitte asutusepõhise ja lokaalse vajaduse järgi, vaid üleriigiliste eesmärkide põhiselt.Vaadata üle kõikide ministeeriumite dubleeritud funktsioonid, kontrollmehhanismid ning tugiteenused ja koondada need kesksetesse süsteemidesse.Tänu automatiseerimisele aastas viie protsendi ametnike vabastamine tööjõuturule, et erasektor saaks suurendada tootmist ja eksporti.