Statistika: vaata, millistele lühinumbritele helistades eestlased üle miljoni euro kulutasid

Möödunud aastat ilmestab Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul suur kõnede hulk erinevatele klienditeeninduse lühinumbritele. „Märksõnadena võib siinkohal selgelt välja tuua ID-kaardi abiliini, Tallinki eraklienditeeninduse ja parkimise lühinumbritele tehtud kõnede hulga. ID-kaardiga sertifikaatidega lahvatanud turvariski paanika tõstis nende abiliinile helistamiste hulka eelmisel aastal 61% võrra,“ rääkis Aron ja lisas, et edetabeli tipus oli ka Starmani lühinumbrile tehtud kõnede arv. „Seda mõjutas tõenäoliselt seoses ettevõtte ühinemisega suurenenud küsimuste hulk.“

„Eestlastele meeldib arvamust avaldada ja mitmesugustele telesaadete võitjate valimistele hoogsalt kaasa aidata, mistõttu tegi erinevatele hääletusliinidele helistamiste hulk hüppelise tõusu möödunud aastal,“ lisas Aron.

Kõige rohkem kulutavad eestlased raha järgmistele tasulistele teenustele.

Infoliinid. Kõige rohkem raha kulutasid eestlased 2017. aastal tasulistele infoliinidele, eelkõige helistades ID-kaardi abiliinile. Ka infoliinile helistamine on endiselt populaarne, selle asemel, et infot hankida Google’i otsingut kasutades.Parkimine. Hoolimata sellest, et enamik Eesti elanikkonnast kasutab nutitelefonides erinevaid äppe, siis endiselt eelistab suur hulk inimesi parkimist alustada just SMS-i saates ja seejärel parkimise lõpetamiseks helistada lühinumbrile 1903. Teenusenumbrile helistamine tõusis 5%.Hääletamine. Eestlased võtavad aktiivselt osa tasulistest hääletustest, et oma lemmikule kaasa elada. Möödunud aastast võib välja tuua saated  „Sinu nägu kõlab tuttavalt“, „Eesti selgeltnägijate tuleproov “ ning lauluvõistlused Eesti Laul ja Eurovisioon.Transpordi infotelefonid. Populaarsemad siinjuures on laevaliikluse infoliinid, nagu Tallink Grupi ja Viking Line’i infotelefonid.Täiskasvanute suhtlusliinid. Täiskasvanute meelelahutusteenused on endiselt populaarsed, kuhu saab helistada ja sõnumit saata.

Aroni sõnul tuleb eritariifsetele numbritele helistades meeles pidada, et numbri omanik on kohustatud esimese kümne sekundi jooksul teavitama, et tegemist on eritariifse numbriga. „Tavaliselt on eritariifsed numbrid selgelt ära tuntavad. Tegu on kolme- kuni viiekohalise lühinumbriga ja algavad seeriaga 800 või 900,“ andis Aron lihtsaid vihjeid, kuidas aru saada, kas helistades on tegu tava- või eritariifse kõnega.