Autor: ITuudised.ee • 8. mai 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Viimase dekaadi jooksul on muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida tänane seadus oluliselt ei arvesta,“ põhjendas Reinsalu reformi vajadust.

Justiitsministri sõnul on eelnõu näol tegemist revisjoni esimese etapiga, mida ekspertkomisjon mitu aastat ette valmistas. „Plaan on täielikult üle minna digitaalsele menetlusele ning sealjuures arendada ja menetlejatele välja töötada elektroonilisi tööriistu, mis järgivad tänapäeva andmetöötluse põhimõtteid,“ lisas ta.

Eelnõuga kõrvaldatakse nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. „Näiteks kui tõend on juba elektroonses vormis, heli- või videosalvestusena, ei peaks selle sisu eraldi protokollis ümber kirjutama. Tänapäeval saab menetluse kulu ja aega kokku hoida ka videoülekuulamiste ja eemalt antud ütlustega,“ märkis justiitsminister.

Mahukama muudatusena kavandatakse oluliselt avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust. Lisaks kõrvaldatakse dubleerivad tegevused menetluse käigus.

„Kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on aja jooksul lahendatud üksikuid probleeme ja reageeritud Euroopa Liidu õigusest tulenevatele vajadustele ning see on paratamatult muutnud seaduse teksti hüplikuks ja kohati ebasüsteemseks,“ selgitas Urmas Reinsalu.