Kaks päeva tagasi teatas justiitsministeerium lühikeses pressiteates, et äsja andmekaitse inspektsiooni peadirektoriks nimetatud Marko Aavik loobus ametikohast, tehes seda omal soovil, tegelikult põrus pikaaegne asekantsler kaitsepolitseiameti julgeolekukontrollis, kirjutas Postimees.
- Marko Aavik Foto: Justiitsministeerium
Kaitsepolitseiamet ei kommenteerinud, miks neil ei olnud võimalik 11 aastat justiitsministeeriumis asekantslerina töötanud Aavikule riigisaladusele juurdepääsu luba anda, vahendas Postimees.
«Julgeolekukontrolli käigus selgus, et ma ei olnud justiitsministeeriumi nõuetekohaselt teavitanud ühest oma kõrvaltegevusest – Euroopa Nõukogu eksperdina rahvusvahelises koostöös osalemisest,» põhjendas Aavik.
Mees selgitas, et ta oli suuliselt sellest ministeeriumi teavitanud ja ministeerium oli teadlik, et ta osaleb Euroopa Nõukogu eksperdina rahvusvahelises koostöös, kuid kuna ta jättis vormikohase kirjaliku teavituse tegemata, siis võttis ta enda sõnul vastutuse ja loobus andmekaitse inspektsiooni peadirektori ametikohast.
Postimehe andmetel oli Aavikule riigisaladuse juurdepääsu loast keeldumine seotud tema tegevusega Euroopa Nõukogus, kuid on selge, et niisama kapo kedagi julgeolekukontrollist läbi ei kukuta – järelikult pidi Aaviku töös olema midagi, mis ta riigisaladuste ukse taha jättis.
Loe pikemalt
Postimehest.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.