Eestlane ei usu IT arengu mõju oma töökohale

"Kuigi 68% inimestest usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu kaovad mitmed ametikohad, arvab sama palju inimesi, et automatiseerimine ei ohusta nende ametikohta," avas Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets panga tellimusel läbi viidud uuringu tulemusi.

"Vaid 6% vastanutest arvab, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast," lisas ta.

Kõige rohkem on oma ametikoha püsimajäämises kindlad inimesed, kes töötavad avalikus sektoris ning tööstus- ja ehitussektoris. 76% avaliku sektori töötajaist ning 68% tööstuse ja ehituse valdkonna töötajaist ei usu, et nende ametikoht kaob tehnoloogia arengu tõttu.

Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas on kõige rohkem ehk veidi alla 40% neid inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud või asendamas järgnevatel aastatel nende ametikohti.

Ametipositsioonide võrdluses on kõige kindlamad oma ameti säilimises tipp- või keskastmejuhid, ettevõtete omanikud ning tippspetsialistid. Oma töökoha kadumist tehnoloogia arengu tõttu peavad tõenäolisemaks spetsialistid, kontoritöötajad ja klienditeenindajad.

Küsitluses osalenute arvates võivad järgmise kümne aasta jooksul automatiseeritud tööprotsessid, robotid ja tehisintellekt täielikult asendada töötajad, kes tegelevad andmeanalüüsi ja programmeerimisega.

Ebatõenäoliseks peetakse seda, et tehnoloogia on võimeline asendama neid, kelle töö on seotud meditsiini, inimeste suhete, motiveerimise, loominguga või laste mõistmisega.

"Vaatamata sellele, et suur osa eestimaalastest on kindlad oma töökoha säilimise suhtes, mõistetakse, et pidev enesearendamine ja uute oskuste omandamine annavad tööturul eelised konkurentsis püsimiseks, ning ollakse muutustele avatud," ütles Kati Voomets.

"Üle poolte vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi ning kümnendik vastanutest on juba alustanud õpinguid uute oskuste omandamiseks. Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi," lisas ta.

Kutsekoja juhatuse liikme Tiia Randma sõnul on juba täna võimalik ligi 60% ametikohtadel automatiseerida kolmandiku jagu tegevusi, ennekõike rutiinsed füüsilised ja vaimsed tegevused. "Seega on oluline ja muutub järjest olulisemaks tehnoloogiaga hakkamasaamise oskus. Samaväärselt muutuvad tähtsamaks n-ö pehmed oskused, nagu näiteks probleemide lahendamise oskus, kriitilise mõtlemise oskus, eestvedamine, meeskonnatöö oskus, sest robotitel neid pole," märkis ta.

Balti riikide võrdluses on Eestis mõnevõrra rohkem neid inimesi, kes on kindlad oma ametikoha säilimises tulevikus: Eestis on neid 68%, Leedus 64% ja Lätis 61%. Kui Eestis ja Leedus on kõige rohkem oma ametikoha kestvuses kindlaid inimesi avalikus sektoris, siis Lätis on kõige suurem kindlus ametikoha säilimise osas tööstus- ja ehitussektoris.

Eestis on võrreldes teiste Baltimaadega aga rohkem neid inimesi, kes on valmis oma konkurentsivõime säilitamiseks ennast arendama ja uusi oskusi omandama.

Uuringu "Tehnoloogia areng ja selle mõju tööturule" viis Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi Balti riikides uuringukeskus SKDS juulis. Eestist osales veebiküsitluses kokku 1005 elanikku vanuses 18-74 aastat.