Autor: Indrek Kald • 15. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitussektor on üldiselt väga traditsiooniline valdkond, kus pikka aega oli raske näha infotehnoloogia kiirest arengust avanevaid võimalusi. Tänaseks on ehitussektoris aru saadud, et võlusõnaks on mudelprojekteerimine, sõnas ta.

Ruumilise projekteerimise ehk BIM-tehnoloogia kasutamine tõstab oluliselt ehituse efektiivsust, aga tihti jääb ettevõtetel arenguhüppeks puudu oskustest ja kogemustest, et viia kokku näiliselt kaks erinevat maailma.

Täna kolmes riigis tegutsevad CES inseneribürood osalevad projektides koostöös Consolis grupi ettevõtetega Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Baltimaades. Grupi kogemuse põhjal on hoonete BIM-tehnoloogiale üle minnes kõige olulisem tagada kolm eeldust.

Esiteks on vaja IT tugiplatvormide olemasolu ja sujuvat andmevahetus,t sest BIMi puhul on oluline info. Mudel ja joonised on lihtsalt info visuaalne nägu. Teiseks standardiseerida andmed ja protsessid, mida ettevõte kasutab nii organisatsiooni sees kui partneritega suhtlemisel. Viimane väljakutse on luua meeskond ja struktuur, mis toetab BIMi rakendamist ja kasutamist, kinnitas Ots.

Arvestades, et kaasaegseid hooneid ja taristut projekteeritakse samaaegselt mitmes CESi büroos ja tootva tehase osalusel, on tema sõnul muutunud võtmeküsimuseks, kuidas hallata ja juhtida tohutut hulka infot.

"Kogu see andmehulk on tuleviku ehitussektoris peamine töövahend ja ressurss, et suurendada efektiivsust. Aga efektiivsuse tõus saab toimuma ainult juhul, kui info liigub tellija, projekteerija, tehase, logistika, ehitaja ja teiste osapoolte vahel kiirelt ja veatult. Ehitusettevõtted vajavad IT-lahendust, kus kõik osapooled pääsevad kiirelt ja lihtsalt ligi ühele info allikale, mis muudab ehituse oluliselt efektiivsemaks," selgitas Kaspar Ots.

Hoonete ja taristu mudelprojekteerimine BIM5D tasemel nõuab inseneridelt suurt distsipliini. Seda peab toetama organisatsioonide sisemine töökorraldus, kus kogu meeskond järgib kokkulepitud standardeid, protsesse ja tegutseb ühtsetel alustel, lisas Ots.

"Kuigi see võib tunduda elementaarne, siis sarnaselt avalikule sektorile peab ka ettevõtetes pöörama tähelepanu silotornide lammutamisele ja pingutama, et meeskonnad töötaks ühe käekirjaga. BIM-tehnoloogia toob sellised ebakõlad ja kitsaskohad kiirelt ja valusalt nähtavale," märkis ta.

Kuna BIM-tehnoloogia järjest enam kaotab ehitussektoris riigipiire ja aitab kaasata ühte projekti erinevate riikide insenerid, tehased ja arendajad, on Otsa sõnul oluline luua ühtne protsess, mis toimiks ka üle riigipiiride.

"Väljakutsuvaks teeb sellise olukorra veel reaalsus, et kõik peab toimuma hoo pealt, sest projekteerimine, tootmine ja tarnimine peab toimima samaaegselt, kui BIM ettevõtete protsessidesse juurutatakse. Kui protsessid ei ole üheselt arusaadavad kõigile osapooltele ja info vahetamise ahel ei toimi, oleme tagasi punktis, kus soovitud efektiivsus on kadunud," märkis ta.

Otsa sõnul toob efektiivsem ehitussektor kaasa muudatused kogu ühiskonnale. "Esiteks muutub ehitus palju keskkonnasõbralikumaks, sest kulub vähem ressursse alates betoonist kuni energia ja kõrgelt kvalifitseeritud inimeste ajani, mida saab suunata muudesse kasulikesse projektidesse," märkis ta.

Samal ajal muutub ehitussektor üha enam efektiivsust hindavaks ja kaob oma nn silotornides töötamine. "BIM-tehnoloogia loob uued võimalused projekteerida Eestis, toota betoonelemendid näiteks Rumeenias ja ehitada Rootsis suuri objekte, mis varem oli ainult projekti asukohamaa ettevõtete mängumaa. Siin peituvadki väikestele tegijatele uued suured võimalused. Pannes oskuslikult kokku infotehnoloogia ja ehituse saab ehitada odavamalt, keskkonnasõbralikumalt ja efektiivsemalt," kinnitas CES inseneribüroode juht Kaspar Ots.