Autor: Indrek Kald • 5. juuni 2019

"Igal kuul registreeritakse Eestis mitusada ettevõtteid ja inimeste andmeid ohustavat turvaintsidenti. Teiste hulgas on rünnaku ohvriks olnud perearstikeskused, ehituspoed ja raamatupidamisfirmad," selgitas Seesami tootejuht Jonatan Jõks.

Tema sõnul on väiksem ja vähem tuntud Eestis paiknev ettevõte kurjategijatele sama ahvatlevaks sihtmärgiks nagu mistahes tuntum rahvusvaheline ettevõte. "Seetõttu tasuks igal ettevõtjal mõelda küberriskide maandamise võimalustele," rääkis Jõks.

Näiteks hüvitab küberkindlustus tema sõnul äritegevuse seiskumisest tuleneva käibe vähenemise, lisaks tööjõu- ja üürikulud. "Andmete lekkimise või lepingu täitmata jätmisest võib ettevõtjal tekkida ka vastutus kolmanda isiku ees. Küberkindlustus hüvitab kolmanda osapoole põhjendatud kahjunõude. Kui nõue on põhjendamatu, makstakse õigusabikulu selle tõrjumiseks," märkis Seesami tootejuht.

"Samuti kuuluvad hüvitamisele andmete lekke järgsed teavituskulud, pärast küberrünnakut maine kahjustumise piiramiseks kriisikommunikatsiooni kulud ning kulutused juhtumieelse olukorra taastamiseks," selgitas Jõks.

Levinumatest küberohtudest nimetab kindlustaja olukorrad, kus pahalased pääsevad ligi võrgujuhtmele või turvamata juhtmevabale võrgule, jätavad viirusega nakatatud USB-pulga sihtmärgi kasutusse või levitavad e-kirju, mille manuses on pahavara või kirja sisus ohtlik link. Viimasele vajutades võib viirus krüpteerida kõvaketta. Tihti petetakse sihtmärk esitama oma andmeid, mida tegelikult ei peaks ning siseinfo võib lekkida soovimatute inimeste valdusesse ka varastatud sülearvutist või mobiilist.

"Kahjude minimeerimiseks saab arvutile paigaldada viirusetõrje ja tulemüüri, andmed laadida pilve ning kolleegid koolitada ohte märkama. Kuid nii nagu suitsualarm ei välista tulekahju ja auto lukustamine vargust, ei ole ükski turvavarustus piisav täielikuks turvatundeks," kinnitas Jonatan Jõks.