Autor: Indrek Kald • 16. oktoober 2019

Statistikaameti esialgseil andmeil maksti mullu oktoobris IKT-valdkonnas töötavatele meestele naistest 25% suuremat töötasu, kusjuures aastaga polnud palgalõhe vähenenud. Keskmine brutokuupalk IKT-alal oli mullu oktoobris 2172 eurot.

Kõige suurem oli toona palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses (32,2%), kõige väiksem aga veonduse ja laonduse alal (1,9%).

Eesti keskmisena oli naistöötajate brutotunnitasu mullu oktoobris 18,7% madalam kui meestöötajatel. Võrreldes 2017. aasta sama ajaga vähenes sooline palgalõhe 2,2 protsendipunkti. Seejuures mitmel tegevusalal lõhe suurenes.

Soolise palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võta statistikaamet arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on soolisel palgalõhel palju põhjuseid. "Mehed töötavad suurema tõenäosusega juhtivatel või tehnoloogiaga seotud ametitel, kus keskmine palk on kõrgem. Juhtivtöötajatest on 65% mehed. Naised töötavad sagedamini teeninduses, näiteks hariduses ja kaubanduses, kus keskmine palk on madalam. Naiste ja meeste erinevad ametid ühe sektori sees seletavad ka suurt palgaerinevust finantsvaldkonnas," märkis ta.

Teiseks hoolitsevad laste ja teiste pereliikmete eest Elmiku sõnul pigem naised kui mehed. "Lapsevanemate hulgas on sooline palgalõhe suurem kui lasteta töötajate seas. Eesti naised teevad päevas keskmiselt tasulist tööd vähem ja koduseid töid rohkem kui mehed," selgitas ta.

"Samal ajal on kõrgharidusega naisi rohkem kui mehi. Bakalaureuseõppe ja magistriõppe lõpetanutest on üle 60 protsendi naised. Samas doktoriõppes on mehi rohkem kui naisi," kommenteeris Swedbanki vanemökonomist.