Autor: Indrek Kald • 21. oktoober 2019

Eesti koodivaramusse lisandus esimene tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tekstianalüüsiks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised.

Selleks loodud n-ö liivakasti koostöömudel annab edaspidi erasektorile võimalusi riigiga koos uudseid digilahendusi arendada ja turule tuua ka laiemalt kui krattide alal.

Riikliku tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava ehk kratikava üheks põhisuunaks on riigi poolt katsetada, tellida ja teha kättesaadavaks tehisintellekti tüüprakenduste baaskomponente, mille abil kiireneks krattide kasutuselevõtt.

"Eesti digiriigi üks alustalasid on olnud platvormidele ehk ühislahendustele toetumine kohtades, kus sama ratast pole mõtet uuesti leiutada – nii sündis näiteks X-tee või digitaalne identiteet, mis tegid e-teenuste arendamise kõigile kordades kiiremaks ja lihtsamaks," ütles MKMi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut.

"Nüüd tahame sama platvormipõhist lähenemist ja kiirendust tuua tehisintellekti alale ja on hea meel, et esimene samm selles suunas on tehtud," lisas ta.

Esimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahend, mida tänaseks on juba mitmed asutused kasutanud oma tööprotsesside tõhustamiseks ja rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks.

Näiteks haridus- ja teadusministeerium viib Texta tööriista abil läbi dokumendihalduse auditit, mille eesmärk on tuvastada dokumendid, mis on lubamatult avalikustatud (nt asutusesisesed dokumendid, isikuandmed jm). Justiitsministeerium koostöös registrite ja infosüsteemide keskusega eemaldasid Textaga ligi 80 000 kustunud karistusega kohtulahendist isikuandmed ja avalikustasid need seejärel uuesti kohtute infosüsteemis.

Texta Toolkit kasvas välja rakendusuuringutest STACCis ning selle arendust on toetatud ka Eesti keeletehnoloogia programmist.

"Kratijupid töötavad põhimõttel, et võtad digiriigi koodivaramust baaslahenduse ja treenid seda oma andmete peal uuesti või ehitad edasi ning saadki kiiremini kasutatava krati tööle," ütles Siim Sikkut. "Meie siht on, et 2020. aasta lõpuks oleks vähemalt seitse sellist baaskomponenti saadaval, kasutamiseks kõigile – sh erasektoris ehk platvormidena kogu e-Eestile," lisas ta.

Antud lahenduse väljatöötamiseks loodi ühtlasi MKMi vedamisel uus koostöövorm ehk tehnoloogilise liivakasti raamistik ettevõtete ja riigisektori IT-arenduse alaseks koostööks. "Kogu innovatsioon digiriigis ei pea käima ainult hangete kaudu ja sõltuma riigi kui tellija tarkusest," ütles asekantsler.

"Liivakasti raamistikuga avame võimaluse arenduskoostööks, mille raames ettevõte, ülikool või ka üksikarendaja saab luua seni loodud digiriiki täiendava või suisa uue lahenduse koos riigipoolse kliendiga ning riik saab vastu loodud lahenduse laiemalt tasuta kasutamiseks. Eesti kui arenenud digiriigi referentsi najal saab lahenduse looja seejärel minna seda edasi müüma laias maailmas," lisas Sikkut.

Tänavu kevadel RIA ja MKMi vedamisel käivitatud digiriigi koodivaramu põhineb avatud tehnoloogiatel ja koodivaramus talletatav kood on kõigile avalik, kui turvakaalutlustel pole põhjust vastupidiseks.

Koodivaramu eesmärk on hoogustada lahenduste taaskasutust riigis ja laiemalt, kaasata IT-spetsialistide kogukonda lahenduste edasiarendusse ning avada ettevõtetele ja teistele uksi riigiga avatud innovatsiooni vormis koostöö tegemiseks.

Koodivaramu on kättesaadav veebilehelt koodivaramu.eesti.ee.