Autor: Indrek Kald • 24. märts 2020

ITL andis aasta tegija tiitli Ralf-Martin Soele, kes on TalTechi targa linna tippkeskuse FinEst Twins asutaja. Soe juhtimisel sai TalTech mullu Euroopa Liidult ja Eesti riigilt kinnituse enam kui 30 miljoni eurosele teadustoetusele.

Tippkeskuse idee põhineb Soe poolt TalTechis Ragnar Nurkse instituudis kaitstud doktoritööl, selle algsesse käivitamisse panustasid mitmed Eesti IKT-ettevõtted.

"Soe otsustas soomlaste eeskujul meie digiühiskonda tuua tarkade linnade valdkonna," selgitas ITLi juhatuse liige Seth Lackman. "Sellesse, et Eestisse tekiks e-riigi arengut hoogustav ning ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd tugevdav teadusarenduskeskus, pani Ralf-Martin Soe kogu oma energia," põhjendas ta auhindamist.

TalTechi eestvedamisel õnnestus koos partneritega Eestist ja Soomest taotleda toetus Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020. Selle aasta lõpus avatakse Mustamäel targa linna tippkeskus Finest Twins, kus alustatakse targa linna projektidega. Esimesed pilootprojektid käivituvad järgmise aasta alguses.

Lahendama hakatakse linlaste tegelikke probleeme

"Hakkame arendama uudseid andmetel põhinevaid teenuseid, mis nii siinsete kui ka teiste riikide linnaelanike tegelikke probleeme lahendavad," selgitas Soe.

Tippkeskuse loomiseks sai TalTech 15 miljonit eurot Euroopa Komisjonilt, lisaks toetab haridus- ja teadusministeerium aastail 2020-27 keskust 17 miljoniga.

"See on suur võit – tegemist on läbi ajaloo suurima konkurentsipõhise teadustoetusega Eestis," sõnas ülikooli rektor Jaak Aaviksoo mullu aprillis uudise avalikuks saamise ajal. Soe saavutust on võrreldud ka teadusarendustegevuse Oscari võiduga.

ITLi pressiteate järgi hoogustab uue teadusarenduskeskuse loomine Eesti e-riigi arengut ning tugevdab ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd.

Soe: olime ajast ees ning esimesel korral ELilt raha ei saanud

Ralf-Martin Soe kinnitusel investeeris ta kogu oma energia sellesse projekti ühe aasta jooksul (2015-16), aga paraku oli viimase vooru rahastusotsus eitav, mis oli talle tõesti pettumuseks.

"Olin ise skeptiline uuesti taotlusse minemast 2018. aastal, kuna ei osanud seda taotlust paremaks teha, aga tänan väga Nurkse instituudi inimesi, kes mind selleks veensid. Üleüldse on sellel ideel olnud väga palju toetajaid, sh kümneid IKT-ettevõtteid nii Eestist kui ka Soomest," lisas ta.

"Veel rohkem olin šokis, kui sain teada uudisest, et Euroopa Komisjon nüüd kolm aastat hiljem rahastab seda ideed. Kuna taotlus oli sisuliselt sama, näitab see, et olime oma ideega 2016. aastal ajast ees," kinnitas Soe.

"Sain kiiresti aru, et minu isiklik töökoormus suureneb ja intensiivistub umbes 50% lähimate kuude jooksul, kuna pidin mitmeid muud algatused üle andma," märkis ta.

"Saan pikaajalisemalt keskenduda ühele suurele ideele"

Samas väljendas Ralf-Martin Soe tänu selle võimaluse eest, kuna nüüd saab ta "pikaajalisemalt keskenduda ühele suurele ideele ja seda kaasates teadlasi, linnasid, ettevõtteid ja linnaelanikke".

ITLi teatel leiab lisaks Ralf-Martin Soe nime paljude suurte IKT-projektide juurest, nt e-Eesti esitluskeskus, infrastruktuuri projekt "Viimane miil" ja IKT-arenguprogramm, millega rahastatakse majanduse digitaliseerimise ning e-riigi arendamise ideid.

Varem on Soe töötanud ka Äripäeva ajakirjanikuna. Muuhulgas pärjati teda 2009. aastal toonase ajalehtede liidu poolt pressipeol aasta noore ajakirjaniku tiitliga.

IT-ettevõtteid esindav infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) kuulutas täna välja 2019. aasta tegude ja mõtete põhjal sektori aasta teo, tegija ja läbimurdja. Ettepanekud on esitanud liikmed ise ning lõpliku otsuse, keda esile tõsta, tegi ITLi juhatus. Sektori auhinnad anti juba 22. korda.

Aasta teoks valiti Cleveroni akadeemia loomine Viljandis, aasta läbimurdjaks nimetati Eesti esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse loonud sotsiaalkindlustusamet.

23. märtsil sai ITL 20aastaseks, sest just siis aastal 2000 ühinesid toonased Eesti arvutifirmade assotsiatsioon ja telekommunikatsiooniettevõtete liit.