Autor: Indrek Kald • 24. märts 2020

ITLi teatel on Eesti viimaste aastate üks olulisemaid e-riigi innovatsioone vaieldamatult proaktiivsed teenused, mis on unikaalne innovatsioon ka kogu maailmas. Teenus puudutab vahetult suurt hulka Eesti rahvastikust, kelle jaoks on teenused nüüd vaid kinnituse kaugusel.

Näiteks pole möödunud sügisest vanemahüvitise saamiseks tarvis enam muud, kui teha üks hiireklõps, et kinnitada sotsiaalkindlustusametilt laekunud pakkumine. Peretoetustele õigsust suudetakse automaatselt kontrollida, vajadusel peatada või taaspakkuda terve lapseea vältel.

Igakuiselt kasutab teenust 250 000 peret ning välja makstakse üle 500 miljoni euro aastas. Egon Veermäe juhitavas sotsiaalkindlustusametis muudeti selle raames kogu töökorraldust.

IT lubas ametnikel seada oma fookuse mujale

ITLi presidendi Andre Krulli sõnul tähendab proaktiivne teenus päriselus seda, et lapsevanem ei esita enam taotlust ja seega sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna ametnikud ei tegele enam taotluste menetlemiste ja otsuste koostamisega.

"Selles asemel on koostöös uue infosüsteemiga nende fookuseks hoopis see, et last kasvatav vanem saaks talle ettenähtud toetused võimalikult lihtsasti ja kiiresti pangakontole ja kõik erilist tähelepanu vajavad juhtumid saavad oluliselt kiiremini lahendatud," selgitas Krull.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe väljendas heameelt, et Eesti esimene sündmuspõhine teenus valmis just peretoetuste valdkonnas.

"Oleme avalikus sektoris üks esimesi asutusi, kes muutis teenuste IT-arhitektuuri – ühtselt monoliitselt terviksüsteemilt, mida on raskem paindlikult muuta ja edasi arendada, läksime üle mikroteenuste põhisele IT-arhitektuurile," selgitas ta. See tähendab, et teenuseid on lihtsam nn moodulitena arendada ning tellija saab hea ülevaate arenduse seisust.

Edasiste teenuste puhul jätkub sama kontseptsioon

Arendusprotsessis oli ameti partneriks tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK). "Klientide tagasiside on e-teenusele väga positiivne, mis annab meile kindlust jätkata edasiste teenuste puhul sama kontseptsiooniga," lisas Veermäe.

IT-ettevõtteid esindav infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) kuulutas täna välja 2019. aasta tegude ja mõtete põhjal sektori aasta teo, tegija ja läbimurdja. Ettepanekud on esitanud liikmed ise ning lõpliku otsuse, keda esile tõsta, tegi ITLi juhatus. Auhinnad anti juba 22. korda.

Aasta teoks valiti Cleveroni akadeemia loomine Viljandis, aasta tegijaks TalTechi targa linna projektile Eesti suurima teadustoetuse (32 mln eurot) toonud Ralf-Martin Soe.

23. märtsil sai IT-ettevõtteid esindav infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL) 20aastaseks, sest just siis aastal 2000 ühinesid Eesti arvutifirmade assotsiatsioon ja telekommunikatsiooniettevõtete liit.