Autor: Indrek Kald • 22. august 2022

Keskmise palga tõus ületas teises kvartalis 11%. "Selliste numbriteni pole siinsel tööturul jõutud eelmisest majandusbuumist alates," märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Statistikaameti viimase tööjõu-uuringu andmeile viidates ütles ta, et vähemalt teise kvartali seisuga püsis olukord tööturul väga hea. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, suurenes tööga hõivatud inimeste arv enam kui 30 000 võrra. Tööhõive määr 15-74-aastaste inimeste seas küündis aga 69% lähedale, mis on üks kõige kõrgematest nii Eesti ajaloos kui kogu Euroopa Liidus.

"Töötuse määraks kujunes teises kvartalis 5,8%. See number oleks võinud olla isegi väiksem, kuid seda mõjutas inimeste erakordselt suur huvi tööd leida. Nimelt töötas või otsis tööd sel ajavahemikul lausa 715 000 inimest, mis peaks olema suurim tööturul aktiivsete inimeste hulk, mis Eestis on mõõdetud," rääkis Nestor.

Madala palga maksjad peavad uksed sulgema

Kuigi Ukrainas toimuv sõda ja ülikõrge inflatsioon on kukutanud tarbijakindluse varaste 1990ndate tasemele, pole see suutnud peatada kiiret palgakasvu – pigem vastupidi. Maksu- ja tolliameti andmed viitavad palgakasvu olulisele kiirenemisele.

"Ennekõike viitab ülikiire palgakasv äärmisele kitsikusele töötajate leidmisel. Juba selle aasta alguses olid vabasid töökohtasid pakkuda üle 13 000 ja ilmselt oli see number teises kvartalis veelgi suurem," sõnas Mihkel Nestor.

Tema sõnul on aina tavalisemaks muutunud olukord, kus ettevõtted on sunnitud tööjõupuuduse tõttu oma avamisaegasid ja töömahtu kärpima või hoopis uksed sulgema. "Teisalt on sellel tendentsil ka positiivne pool – uksed sulgevad ennekõike madala palga ja lisandväärtusega ettevõtted, mis parandab tootlikkust ja riigi elatustaset," kinnitas SEB analüütik.

Tööjõupuudus on jätkuval suur probleem

Mihkel Nestori sõnul on mitmetes suurtes sektorites värbamisplaanid muutunud tagasihoidlikumaks, ent sellegipoolest leiab enam neid ettevõtteid, kes sooviks töötajate arvu suurendada.

"Mis puudutab inimeste enda hinnangut tööturuolukorrale, siis on viimastel kuudel tublisti suurenenud nende hulk, kes kardavad oma töökoha säilimise pärast. Selle majanduslik mõju on ennekõike seotud palgakasvuga, sest ebakindlus avaldub ka palgaläbirääkimistel. Samas on konkurents töötajate pärast paljude ametite puhul endiselt äge ja laiapõhjaline palgakasvu aeglustumine ei ole kuigi tõenäoline," rääkis Nestor.

Tema sõnul on tööturu tulevik järgneva 12 kuu vältel rohkem kui hämar. "Majanduskonjunktuur on viimastel kuudel selgelt nõrgenenud ja aasta lõpp ning ka uue algus ähvardavad kaasa tuua nõudluse veelgi suurema kokkutõmbumise," kinnitas SEB analüütik.

Koroonakriis näitas tööandjatele Nestori sõnul valusalt, kui keeruline on töötajatest loobumise järel neid uuesti tööle värvata, seetõttu ei soovi ilmselt keegi ennaktempos inimesi koondama kiirustada. "Teisalt on Eesti tööturg ajalooliselt olnud väga kiire muutunud majandusoludega kohanema – olgu need muutused siis head või halvad," märkis ta.

Mihkel Nestor esineb ka IKT aastakonverentsil

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor räägib 12. oktoobril toimuval IKT aastakonverentsil globaalse majanduse seisust ja selle mõjust Eestile.

Jutt võimalikust majanduslangusest on kevadsuvest saati pea igapäevane, aktsiahinnad liiguvad kohati järsult, inflatsioon teeb meie regioonis rekordeid ning ees on ebakindel talv. Tervikpilt globaalse majanduse seisust aitab ka Eestis IKT-äri olukorda hinnata ja tulevikku plaanida. Mis turgudel ja sektorites tõenäolisemalt tellimused ära kukuvad? Kus võiks tekkida uusi võimalusi? Kuidas Eesti IKT-ärid saaks rohkem eksporti teha?

Kuulake Mihkel Nestorit ja teisi arvamusliidreid IKT aastakonverentsil: