Autor: Indrek Kald • 4. september 2023

Vastust neile küsimustele pakub traditsiooniline IKT aastakonverents Tallinnas 11. oktoobril. Sügiseti toimuva konverentsi programmi aitas tänavu koostada hulk IT-ettevõtteid, sh Nortal, Helmes, Telia, Playtech, Flowit, SK ID Solutions, Uptime, Yolo.

Eesti IKT-äri aasta tippsündmus keskendub valdkonna kõige olulisematele teemadele ja väljakutsele: tehisintellekti rakendamine ja lähitulevik, eksport ja rahvusvaheline laienemine, muutused tarkvaraarenduses, küberturvalisus. Neil ja muudelgi teemadel saab kuulata mitut kogemuslugu ja visiooni.

Esmalt tunnustatakse parimaid IKT-firmasid

Samuti võimaldab konverents esinejatelt lisa küsida või ideede ja lahenduste üle diskuteerida. Konverents on mõeldud IKT-ettevõtete juhtidele, omanikele ning IT-juhtidele muudest sektoritest.

Viru hotelli konverentsikeskuses toimuva IKT aastakonverentsi alguses kuulutatakse välja tänavuste IT-ettevõtete TOPi ja telekomiettevõtete TOPi võitjad. Avame kiirelt nende edu saladusi ning tulevikuplaane.

Seejärel pakub sissevaadet sektori hetkeolukorda ning ka järgmisesse aastasse regulaarselt IKT-turgu kaardistav ärinõustamisettevõte KPMG.

Edasi saab sõna CERT-EE juht Tõnu Tammer, kes räägib küberturvalisuse väljakutsetest IKT-ettevõtete vaates. Oskus küberkaitsta end ja oma klienti on Tammeri sõnul tänases äris elupäästev teadmine. Teenusepakkujast, töötajast või tehnoloogiast tulenevaid riske täielikult välistada pole võimalik, ent saab astuda samme, mis neid riske vähendavad ja võimalikku mõju piiravad, selgitab ta.

Kus tekib võimalusi, mida aga vältida?

Laiemat olukorda globaalses majanduses avab seejärel Redgate Capitali investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel. Nimekas analüütik käsitleb ka võimalikke muudatusi IKT-sektoris: mis turgudel ja sektorites võiks tekkida häid võimalusi, millistest tasub pigem eemale hoida? Eksporti tegevate või plaanivate Eesti IKT-ettevõtete juhtidele ja omanikele on Peeter Koppeli ettekanne kasulik kuulamine!

Tema järel astub lavale Eesti riigi IT-juhiks kutsutav MKMi asekantsler Luukas Kristjan Ilves. Mis võimalusi loob personaalse riigi kontseptsiooni rakendamine meie IKT-ettevõtetele? Milline üldse võiks olla e-riigi jätkusuutlik rahastusmudel? Kui palju ja mida peaks tegema avalik sektor – sh riigi IT-majade näol –, mida võiks sisse osta eraäridelt? Ilves tutvustabki plaane ja võimalusi.

Koostöö konkurentsiseadust riivamata

Kuidas IKT-äris ühistegevusest võita ning miks eelistada võimalusel koostööd konkurentsile, selgitab ITLi tegevjuht Doris Põld. Eesti tehnoloogiasektorit ühendav katusorganisatsioon ITL paistab hästi silma, kuid koostöö pole meie IKT-ettevõtete vahel sugugi alati enesestmõistetav. Ühistegevust saab aga arendada ka konkurentsiseadust riivamata, sh kasvada koos välisturgudel, algatada innovaatilisi ühisprojekte ning arendada oma töötajate kompetentse.

IKT aastakonverentsi pärastlõunane sessioon on pühendatud selle aasta ühele olulisemale märksõnale tehnoloogiaäris – tehisintellektile. Esmalt käsitleb Helmese vanemarhitekt Markus Karileet küsimusi, mis on AI valdkonnas nn haip ja mis reaalne. Lisaks toob ta välja need teadmised tehisintellektist, mis võiksid olla igal (IT-)juhil ning avab ka juhi jaoks olulisemaid muutusi tarkvaraarendusprotsessis.

Mitu ettekannet AI rakendamisest

Seejärel astuvad lavale Nortali partner ja peaarhitekt Priit Liivak ning AI valdkonna juht Ken Tilk. Tehisintellekti rakendamisel nii sisemiste protsesside muutmisel kui ka kliendilahendustes on Nortal Eestis esirinnas. Liivak ja Tilk räägivad, kuidas nemad on tehistaibu kasutusele võtnud, milliseid praktilisi lahendusi ehitatakse uute keelemudelite peale, kuidas on AI tööriistade kasutamine muutnud ettevõtet efektiivsemaks.

Osaliselt samal teemal jätkab ka Milremi teadus- ja arendusdirektor Raul Rikk. Nende ambitsioonides on tehisintellektil suur roll. Talvel Araabia Ühendemiraatidest uue suuromaniku saanud Eesti kaitsetööstuse ettevõte teatas kohe plaanist kasvada tänavu 100 inimese võrra, peamiselt IT ja inseneeria alal. Lähiaastail on Milremis võtmetähtsus tarkvara- ja süsteemiarhitektidel, kuna lahenduste keerukustase kasvab.

Raul Rikk räägib ettekandes, mida ja kellega Milrem Eestis täpsemalt teeb, kuidas ja kust spetsialiste värbab, millised on nende plaanid arenduse osas ning koostöövõimalused Eesti IKT-sektoriga.

Aus sissevaade suurde küberründesse

Tee- ja kohvipausi järel pakume kuulamiseks mitut kogemuslugu, esmalt küberturbe teemal. Veebruaris rünnati kahte samadele omanikele kuuluvat Eesti tööstusettevõtet, mis oli väga valus hoop nende toimimisele. Ettevõttel oli loodud mitmetasandiline varukoopiate süsteem, mis pidanuks ära hoidma kõige hullema, ent sellest ei piisanud. Kuidas olukord lahendati ja mida sellest õpiti, räägib ASi Estanc ja OÜ Tammer IT-juht Indrek Kink.

Paindlikke tööviise rakendab Eestis suur osa ettevõtetest, ent vähesed neist on laiaulatuslikult ja süsteemselt kasutusele võtnud lühema töönädala. Tarkvarafirma Scoro seadis mullu eesmärgiks pakkuda kõikidele oma inimestele kolmepäevast nädalavahetust. Nagu tunnistab Scoro Executive Operations Manager Haldi Küla, pole tööpäevad seetõttu pikemad, aga "me jälgime täpsemalt, kuhu meie aeg kulub".

Küla avab IKT aastakonverentsil, kuidas jõudis Scoro neljapäevase töönädalani, mida see endaga kaasa tõi tööprotsessides, kliendisuhtluses ja töötajate rahuolus, millised on senised õppetunnid ja tulevikuplaanid. Lisaks jagab ta praktilisi nippe ja pakub ideid teistelegi ettevõtetele.

Suured muutused Eesti IKT-äris

Päeva kaks viimast ettekannet käsitlevad muudatusi Eesti IKT-äris. Kuigi digitaliseerimine on megatrend ning IT-firmasid vajavad kõik sektorid, on majanduslik olukord globaalselt keeruline ning investeeringuid lükatakse edasi. Uptime'i juht Eero Tohver selgitab, kuidas läheb Eesti IT-ettevõtetel klientide, lepingute, töötajate ja ekspordiga ning kas valmidus tellida rätsepalahendusi on vähenemas.

Finestmedia nõukogu esimees Priit Penjam väidab, et kuigi meie IKT-sektori maine on üleilmselt väga hea, jäävad paljud Eesti ettevõtted oma suhtelise väiksuse tõttu tähtsate projektide radarist välja.

"Arvestades meie kasvanud elatustaset ja piiratud talentide arvu, ei sobi me aga hästi ka enam allhankemaaks. Peame traditsioonilise tehnilise pädevuse asemel suutma pakkuda maailmale leidlikke, väärtuspõhiseid lahendusi," tutvustab ta ettekande teemat.

Päeva lõpus vestlusring ekspordist

Kasutades oma ettevõtte muutumise lugu näitena, rõhutab Finestmedia üks omanikke Priit Penjam vajadust uueneda, kohaneda ja tulevikku ette näha, süüvides Eesti tarkvaraarenduse ökosüsteemi väljakutsetesse, muutustesse ja tuleviku prognoosidesse.

IKT aastakonverentsi pika päeva lõpetab aga vestlusring rahvusvahelise laienemise ja ekspordi teemal. Lisaks Eero Tohverile (Uptime) ja Priit Penjamile (Finestmedia) saab sõna ka kolmekordse gasellfirma, seega kiirelt areneva tarkvaraettevõtte Evocon kaasasutaja ning tootejuht Martin Lääts.

Kuni 4. septembrini (kaasa arvatud) saab pääsme IKT aastakonverentsile osta hinnaga 369 eurot, lisandub käibemaks. 11. oktoobril Tallinnas Viru hotellis toimuva konverentsi täishind on 439 eurot + km. Kui soovite ühest organisatsioonist osaleda mitme inimesega, küsige eripakkumist: [email protected].

Lisainfo ja päevakava