TULE KUULAMA | Kogemused ja õppetunnid AI rakendamisest Eesti organisatsioonides

Eesti tarkvaraettevõte Devtailor arendas nn spin-off projektina tehisarul põhineva rakenduse, mis on treenitud Eesti seadustel ja kohtupraktikal ning suudab anda juriidilist nõu. Tegemist on lahendusega, mis aitab eelkõige eraisikutel ja väikeettevõtjatel igapäevastes õigusküsimustes orienteeruda ning esmast abi saada.

Devtailori partner ning Suits Legali juht Rutmar Silde räägib AI praktikute aastakonverentsil, mis on olnud väljakutsed sel teekonnal ja milliseid uusi võimalusi võib näha tehisaru poolt lähitulevikus.

Eesti idufirma Better Medicine lõi maailma esimese ning ainsa kliiniliseks kasutuseks sertifitseeritud tarkvaralise seadme, mis tuvastab tehisaru abil neeruvähki. Nende AI-lahendus on saavutanud koostöös Tartu Ülikooliga tehtud kliinilistes testides märkimisväärseid tulemusi, analüüsides kasvaja skaneeringuid ning tundes ära hea- ja pahaloomulise kasvaja erisused. Kuidas tulemuseni jõuti ning millised on edasised võimalused, selgitab Better Medicine´i asutaja Priit Salumaa.

Pärastlõunase praktilise sessiooni avab Telia Eesti andmete ja analüütika valdkonnajuht Erki Pogoretski. Andme- ja analüüsivaldkonna strateegilise juhtimisega on ta tegelenud üle 15 aasta, enne Teliat Tallinkis.

Tehisaru kasutama hakates soovitab Pogoretski esmalt paika panna organisatsiooni AI strateegia ja tuvastada kohad, kus tehisaru looks suurimat väärtust. “AI strateegia teemal näen täna suurima probleemina selle mõtestamist ja selgust,” kinnitab ta. Samas tasub võtta strateegiat teekaardina, mis aitab tehnoloogiat rakendada. Strateegia peab toetama ärilisi eesmärke, aidates andmetel põhineva analüüsi ja prognoosidega teha paremaid otsuseid. Selge plaanita võib AI kasutamine olla kaootiline – palju killustatud tegevusi ja vähe tulemusi, selgitab Pogoretski.

Seejärel jagab Äripäevas AI rakendamise üks suunajaid, turundusjuht Keit Alev kogemusi AI assistentide loomisest, tuues hulgaliselt päriselulisi näiteid. Saame teada, kuidas tehisaru assistente luuakse ning millised on siin peamised valikud ja väljakutsed. Ühtlasi tutvume Äripäeva AI assistentidega.

Edasi räägivad maksu- ja tolliameti infoturbejuht Thea Sogenbits ning Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi infosüsteemide nooremteadur Uku Kangur, kuidas valmistuda AI-pettuste ajastuks. Küberpettuste hulk ja mõju maailmas üha suureneb, samamoodi ka tehisintellekti kasutamine pettuste läbiviimisel. Ja kui varem kaitses meid mingil määral eesti keel, siis nüüd on küberpättidel kasutada piisavalt hea eesti keele oskusega tehisaru. Milliste pettustega peame arvestama ja kuidas neid ära tunda? Kuidas hallata tehisintellektiga seotud riske ning ehitada AI riskijuhtimise süsteemi?

Hiljuti lõid Eesti teadlased tehisaru analüüsiva rakenduse, kus igaüks saab võrrelda keelemudelite vastuseid ja hinnata mudelite eesti keele oskust. Muuhulgas saab võrrelda GPT, Gemini, Claude´i, Llama ja Mistrali keelemudelite versioone. See aitab suurendada teadlikkust keelemudelite kvaliteedist ja julgustab kasutama tekstiroboteid meie emakeeles.

Tartu Ülikooli keeletehnoloogia kaasprofessor Kairit Sirts avab AI konverentsil analüüsi tulemusi. Lisaks selgub, mida see üleüldse tähendab, et keelemudel mingit keelt oskab (sh eesti keelt) ning kuidas seda oskust hinnata.

Mida arvestada AI-süsteemi rakendamisel, selgitab seejärel SK ID Solutionsi juht Kalev Pihl. Eesti IKT-sektori katusorganisatsioon ITL on koostanud “Hea tava tehisintellektisüsteemide loomisel”, et ettevõtjad ei peaks ise nuputama, millised on n-ö mõistlikud ootused teenusele.

Tava on kirja pandud eneseregulatsiooni eesmärgiga ja ütlemaks klientidele, et arendaja teab, mida teeb ning võtab vastutuse. Kuigi tava on suunatud AI-lahendusi pakkuvatele Eesti IT-ettevõtetele, võivad selle järgimist nõuda ka teiste valdkondade ettevõtted oma IT-ala teenusepakkujalt.

Konverentsipäeva lõpetab Practica Capitali investeeringute juht Eestis Tim Vaino ettekandega teemal, kuidas ehitada rahastajaid huvitavaid AI-ettevõtteid. Nimelt kasutab enamik raha kaasavatest iduettevõtetest Eestis juba mingil moel tehisintellekti. Kuidas aga hinnata, kas startupi n-ö AI-kiht on tegelikult keskne ja kaitstav või lihtsalt GPT ümber tehtud kest? Tim Vaino selgitab, mis põhimõtetest võiksid investorid AI-iduettevõtteid hinnates lähtuda. Seda teisipidi pöörates: kuidas ehitada rahastajaid huvitavaid AI-ettevõtteid? Sest nagu küsib Tim Vaino: kui eemaldad AI-kihi, kas toode pakub endiselt väärtust?

26. augustil Tallinnas Olümpia hotellis toimuval AI praktikute aastakonverentsil saavad kokku tehisintellekti kasutamisest huvitatud ettevõtete-asutuste esindajad, AI-eksperdid ja -entusiastid ning tehismõistusega seotud teenuseid pakkuvad firmad. Mõistagi võimaldab AI praktikute aastakonverents esinejailt lisa küsida ning suhtluspausidel ideede ja lahenduste üle diskuteerida.