Põhjendamatud hirmud: tehisintellekti määrus juturoboteid ära ei keela
Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (AI Act) on maailma esimene terviklik regulatsioon, mille eesmärk on muuta tehisintellekti kasutamine turvaliseks, vastutustundlikuks ja inimese põhiõigusi austavaks. Kuigi eesmärk on õilis, on määrusega seotud palju teadmatust, mitmeid hirme ja müüte.
Seotud lood
Esimesel poolaastal määrati ettevõtetele rekordilised trahvid isikuandmete kaitse reeglite rikkumise eest– viie olulisema trahvi kogusumma ületas vaid kuue kuuga 3 miljardit eurot, tõdeb andmekaitseidu GDPR Register ülevaade.
GDPRi valdkonnas sel aastal tehtud suuremate eksimuste põhjal andis andmekaitseekspert viis soovitust nõuete paremaks järgimiseks ja trahvide vältimiseks.
Alates 2. augustist peavad üldotstarbelised tehisintellekti süsteemid, nagu ChatGPT-laadsed mudelid, vastama Euroopa Liidu läbipaistvusnõuetele. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd selgitab, et kuigi trahve kohe ei tule, algab ettevõtete jaoks uus aruandlusperiood, milleks tuleks hakata valmistuma kohe.
Kliendid küsivad üha enam, kas Euroopa Liidu uus AI määrus puudutab neid ning kust ja kuidas võiks pihta hakata, kinnitas advokaadibüroo Cobalt.
Konkurentsitihedas ja kiiresti arenevas maailmas on tõeliselt oluline see, et ükski kõne ega kontakt kaduma ei läheks – kui teie ettevõte jääb tabamatuks, ei jää klient ootama, vaid võtab ühendust järgmise sama teenuse pakkujaga ning lööb käed. See võib aga teie ärile kalliks maksma minna. Et sellist olukorda ei tekiks, siis saab appi tulla Esecom, kes aitab luua teie ettevõtte vajadustele vastava kõne- või kontaktikeskuse. Koos tehakse selgeks, millised on ettevõtte vajadused ja milliste suhtlussüsteemi funktsionaalsustega saab töötajate ja klientide rahulolu tõsta.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele