Eesti peab jagamismajanduse reguleerimisel võtma teerajaja rolli ja näitama end e-riigile kohaselt, kirjutab jagamismajanduse liidu kõneisik ja Shipitwise'i turundusjuht Sander Gansen Äripäevas.
Jagamismajanduse potentsiaali saab täielikult rakendada siis, kui õigusruum võimaldab sellist ettevõtlusvormi. Seetõttu on tähtis, et riik oskaks kiirelt kasvavat valdkonda panna enda kasuks tööle juba praegu ning tehnoloogiliste muudatustega kaasas käia nagu e-riigile kohane.
Jagamismajandus on levinud üle maailma tohutu kiirusega ja inimesed on järjest enam hakanud mõistma jagamise võlusid. Tänu tehnoloogiale kasutatakse ühiskonnas ressursse targemalt.
Uus majandus toob kaasa palju positiivset:
loob Eesti elanikele paindlikud teenimisvõimalused,suurendab läbipaistvust majanduses, mida korporatiivmaailm on aastatega tublisti õõnestanud,põhineb kogukonna usalduslikel suhetel ja annab inimestele vabaduse tegelda asjadega, mis neile meeldib,propageerib väärtuspõhist inimeselt inimesele ettevõtlust.
Ettevõtlus on riigi majanduse mootor, mistõttu pole küsimustki, kas Eesti peaks jagamismajandust riigi tasemel reguleerima või mitte.
Praegu menetletav seadusloome on jagamismajanduse liidu liikmete arvates ainuõige tee, et suurendada jagamismajanduse potentsiaali.
Samuti on positiivne maksu- ja tolliameti suund kõnetada regulatiivseid väljakutseid digitaalajastul ja otsida uusi lahendusi maksukohustuste täitmiseks jagamismajanduses osalejatele.
Kui jääme kauaks menetlema, siis pidurdame
Küsimus on selles, kuidas esimene samm ära teha. Kui jääme seadusandlikul tasemel kauaks menetlema, siis pidurdame praegu kõige kiiremini muutuvat ja arenevat ettevõtluse osa.
Innovaatilise väikeriigina oleme suurepärane koht, et tunnistada esmakordselt seadustega uut kasvavat majandusharu, mille viie peamise haru väärtuseks hinnatakse 2025. aastal 335 miljardit dollarit.
Eesti peaks võtma jällegi digitaalse teerajaja rolli enda kanda ja lõikama võimalikult suurt kasu tehnoloogia abil muutuvast maailmast.
Seotud lood
Eesti Jagamismajanduse Seltsi liikmed avaldavad täna Riigikogu ees ühiselt mõtlevate ettevõtjate kogunemisega jagamismajandusele toetust. Samal päeval on Riigikogus esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis reguleerib Eestis sõidujagamise.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud ning Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic ASi poolt läbi viidud uuringust selgub, et kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käive oli 2016. aastal 40,3 miljonit eurot.
Grupp Riigikogu liikmeid arutas Eesti Jagamismajanduse Liidu esindajatega ühistranspordiseaduse muudatusi, millega soovitakse seadustada kokkuleppevedusid ja sõidujagamist ning täpsustada jagamismajanduse põhimõtteid.
29. juunil sõlmis Läti majandusministeerium kokkuleppevedusid vahendavate platvormide Uberi ja Taxifyga koostöömemorandumi, milles osapooled leppisid kokku koostöös jagamismajanduse edendamisel.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.