Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, millega lihtsustatakse nii e-residentidele kui Eesti elanikele pangakonto avamise võimalusi.
“Täna riigikogus vastu võetud otsus kõrvaldab ühe suure e-residentsuse pudelikaela. Kui seni pidi e-resident pangakonto avamiseks füüsiliselt Eestisse tulema, siis seadusemuudatusega see nõue kaob,” ütles eelnõu menetlemist riigikogus vedanud rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
“Tulevikus saavad nii e-residendid kui ka Eesti elanikud võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata. See saab tehniliselt toimuma IT-lahenduste abil, kus ühtlasi peab olema tagatud krediitiasutustele kehtiv “tunne oma klienti” nõue,” selgitas Holsmer.
“Tehtavad muudatused on oluline samm edasi e-residentsuse projekti edenemiseks ja kasutajaskonna kasvatamiseks. Niisamuti loome me Eesti elanikele võimaluse kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil pankadega suhelda ja toiminguid teha,” lausus riigikogu liige.
“E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Programmi eesmärgiks on suurendada Eesti atraktiivsust nii elamiseks kui ettevõtluseks, tuua siia välisinvesteeringuid ja luua uusi töökohti,” lisas Holsmer.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seadus (232 SE) läbis 15.juunil 88 poolthäälega konsensuslikult riigikogus kolmanda lugemise.
Seotud lood
Tallinna-visiidi käigus 11. augustil kohtus Telia Company juht Johan Dennelind Eesti Vabariigi Presidendi Toomas Henrik Ilvese ja majandus- ja taristuminister Kristen Michaliga. Kohtumistel räägiti Eesti digiühiskonna arengutest ja tulevikuvaatest. Minister Michal andis Johan Dennelindile üle ka Eesti e-residentsuse.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja peaminister Taavi Rõivas kinnitasid täna Tallinnas valmisolekut ja soovi Euroopa ees seisvatele probleemidele koos lahendusi otsida. Homme saab Merkelist Eesti e-resident.
Eesti IT-sektoris on pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt kasvanud viimastel aastatel märkimisväärselt, kuid paljud organisatsioonid seisavad silmitsi suurte infrastruktuuriliste muudatuste vajadusega. Üheks oluliseks sammuks selles arengus on andmebaaside migratsioon pilvepõhisele platvormile, näiteks Azure'i pilve. Õnneks on märgata trendi, mille kohaselt näevad kohalikud IT-juhid seda protsessi mitte ainult tehnilise muudatusena, vaid võimalusena suurendada organisatsiooni paindlikkust, turvalisust ja innovatsiooni.