2004. aastal loodud tarkvara vajas ümberkirjutamist, sest järk-järgulised täiustused olid muutnud lähtekoodi struktuuri järjest vähem hoomatavaks. Vahepeal olid lisandunud näiteks Mobiil-ID ja hääle kohalejõudmise kontroll nutiseadme abil.
„Uus süsteem luuakse universaalsema iseloomuga, mis võimaldab seda kasutada ka mujal kui Eesti riiklikel valimistel ja rahvahääletustel - näiteks suurte organisatsioonide sisevalimistel, kohalike omavalitsuste rahvaküsitlustel, aga ka väljaspool Eestit,“ sõnas elektroonilise hääletamise komisjoni esimees Tarvi Martens.
Valija jaoks jääb hääle andmise protseduur samaks ning ka senini avatud olnud süsteemi lähtekoodiga võivad jätkuvalt kõik huvilised tutvuda. „Küll aga võimaldavad plaanitavad muudatused vaatlejatel veelgi efektiivsemalt ja matemaatilistele tõestustele tuginedes jälgida, kuidas süsteemi talletatud e-häältest saab valimistulemus,“ kirjeldas muudatusi Martens. „Teisisõnu, matemaatika võtab inimfaktori üle järjest enam võimust, tekivad tehnilised tõestused, mis võimaldavad veelgi efektiivsemalt süsteemi tööd kontrollida,“ lisas ta.
"Sõlmime Cybernetica AS-iga pikemaajalise raamlepingu elektroonilise hääletamise infosüsteemi arendamiseks ja hooldustööde teostamiseks, aga ka eraldi esimese hankelepingu arendustööde tegemiseks eesmärgiga uuendada e-hääletamise kesksüsteemi 2017. aasta oktoobris toimuvateks kohalikeks valimisteks,” sõnas Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel. „Muudatuste laiemaks eesmärgiks on jätkuvalt pakkuda valijatele usaldusväärse elektroonilise hääletamise võimalust,“ lausus Vinkel.
Esimese hankelepingu kogumaksumus on 236 800 eurot (lisandub käibemaks). Elektroonilise hääletamise üldraamistiku ja selle Eesti riiklikel valimistel kasutamise hange kuulutati välja Euroopa Liidu ülesena ning sellel osales kolm ettevõtet. Elektroonilist hääletamist on Eesti valimistel kasutatud kaheksal korral alates 2005. aastast.