Autor: Aali Lilleorg • 7. august 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kaasaegse haritud sotsiaalse ruumi üks märksõna on digitaalsus ning kiire tehnoloogia areng. See loob ootused ja nõudmised ka kõrgharidusele," selgitas EÜLi esimees Jaanus Müür. Tema sõnul pakub kõrghariduse digitaliseerumine palju uusi võimalusi enesetäienduseks ning samas loob uusi väljakutseid. "Meie eesmärk on tudengkonna digipädevuse tõstmine,” lisas EÜLi esimees Jaanus Müür.

Digitaalse hariduse olulisusest kõneleb Müüri sõnul asjaolu, et 2015. aastal registreeris end MOOC (Massive Open Online Course, e-kursus) kursusele 35 miljonit tudengit üle maailma.

“E-riigina on meil suur potensiaal olla maailmas eesrindlikud luues kõrgharidusele uusi võimalusi. Veel aastaid tagasi ei osanud mõeldagi sellest, et ühel veebikursusel osaleb samaaegselt 440 000 üliõpilast üle maailma. Tänasel momendil on see juba võimalik ning tavaline,” ütleb Müür ja lisab, et digitaalsete vahendite abil jõuab kõrgharidus rohkemate inimesteni.

Suvekoolis toimusid arutelud, kus üliõpilasorganisatsioonide liidrid täiendasid oma teadmisi seminaridel ja täpsustati oma seisukohti kõrghariduse digitaaliseerimise ja elektrooniliste õppematerjalide kättesaadavuse kohta. Teadmiste täiendamisel olid abiks Tartu Ülikoolist informaatika lektor ja 2016. a. parima e-kursuse looja Eno Tõnisson ja tehnolooogiahariduse professor Margus Pedaste. EÜL plaanib oma arvamused ja ettepanekud digitaliseerimise osas esitada septembris.

EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.