Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus sai uue juhi
Tänasest, 5. juunist alustab tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) uus juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan.
Uue juhatuse esimehe esmaseks ülesandeks on sügiseks koos partneritega HITSA uue strateegia paikapanek, lähtudes hiljuti avaldatud uuringutest ning rahvusvahelistest arengutest digivaldkonnas.
Varasemalt on Heli Aru-Chabilan töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis nõunikuna, Välisministeeriumis erialadiplomaadina haridus- ja teadusküsimustes EV alalises esinduses OECD ja UNESCO juures, kuulunud SA Archimedes nõukogusse, samuti olnud Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS asutaja ja nõukogu liige. Lisaks on ta olnud Eesti elukestva õppe strateegia juhtkomisjoni esimees ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia juhtkomisjoni esimees.
2017. aastal toetab HITSA IT Akadeemia programmist Eesti kõrgkoolide arendusprojekte 525 000 euroga. Eesmärk on tugevdada Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrgharidust ning suurendada IKT-oskuste arendamist ka teistel erialadel. Suurim huvi oli toetuse saamiseks projektidele, millega soovitakse arendada valdkondlike IKT-oskuste õpetamist ning infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist teistel erialadel.
Pärast pikaleveninud ja keerukat hankeprotsessi Eesti koolide digitaristu kaasajastamiseks allkirjastasid täna koostöömemorandumi Huawei, AS Datel ja HITSA.
HITSA sõlmis üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programmi raames raamlepingud viie ettevõttega, kes teostavad 2018. aasta lõpuni 150 üldhariduskooli kohtvõrgu kaabelduse kaasajastamise. Kokku on ainuüksi kaabelduse kaasajastamise eelarve 1,5 miljonit eurot.
Euroopa Komisjon andis esmakordselt välja auhinnad digitaalseid oskusi arendavatele projektidele, nelja Euroopa parima haridusprojekti hulka valiti ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ProgeTiigri programm.
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.